Tekk oma meesperele

Tere ja ilusat esmaspäeva!

Minul igatahes nüüd juba kontor sädelust ja Jõulutunnet täis, õhtul jätkan koduga :) Ma ei teagi, mis täpselt see on, aga Jõulud toovad mulle koos selle rõõmsa ja vilkuva ja sädelevaga kuidagi kurbust ja veidi nukrust. Nagu tahaks võtta seda aega, istuda kuuma glögiga mõnusalt prõksuva kamina juurde pugedes pehme ja sooja teki vahele ja vaadates tuld lihtsalt olla. Unustades kogu seda maailmas tõimuva õuduse...

Aga tulles tagasi selle pehme teki juurde. Oli üks päev, kus tuli vajadus teki järele. Mitte fliisi, mis higistama ajab ja kindlasti mitte villase, sest see torgib, vaid sellise mõnusa raske kuid pehme järele. No ja ei jäänud üle, kui tuli ise tegema hakata. Oli mul just täpselt paras kogus pehmet puuvillast lõnga ja tuli anda varrastele agu.

Tuligi selline tagasihoidlik 1m lai ja miski 1,9m pikk tekike. Meespere noorem modell esitab:

A. Ja siis õhtustel tundidel meeldib mulle väga kududa. Ja seda siis abivajajatele. Nimelt sokke. Sest varbad peavad soojas olema. Nii on lihtsalt. Ja kui mina saan sellega aidata, see teeb minul hinge soojaks. win-win. Seega täna sai minu kolleeg (tegelikult ta poeg) selliseid ilusaid ja pehmeid siniseid varbasoojendajaid :)

Üks huvitav kunstisaalis, kunstisaalis projekt on veel pooleli, kui kõik muu jookseb plaanipäraselt, saan teiega jagada juba neljapäeval :) Vihjeks on guaššvärv... 

English: my man family needed a blanket. Not a fleece one (this one appearantly makes you sweat) and not woolen (woolen bites) but cozy soft one. So I started knitting, coz I had exactly what I needed - 100% pure cotton stash waiting. And for the time being, in the evenings I do really like to knit socks. Just for the reason, that toes should be worm. So I make those occasionally for the ones in need, sort of speaking. This time it is my co-worker son - check those soft/worm toe-warmers :)

Kirjutamiseni,

XOXO

Anna

Poistele sallid ja kodule kootud padjad / Knitted/sewed scarf for boys and knitted pillows for me

Tervitusi,

Täna selline mitte nii sisutihe ja põnev postitus, aga siiski natukest nagu oleks näidata ka.

Oli kaks poissi kellel kaelad külmetasid. Ühele sobis kootud sall-krae variant, ja seda sai ka valmis kiirelt tehtud. Jah aurutamata, seepärast ka ääred üleval, aga beebi pehme ja soe ta ikkagi...

Ja siis vaade eest ja tagant :)

Kuna aga teine poiss eelistas pigem fliisi, sai see sall hoopis õmmeldud :)

Meeldiva üllatusega avastasin, et minu masin suudab küllaltki viisakalt fliisiga ümber käia, tasub veel katsetamist...

Nüüd aga kodu juurde. Praegu on mul kinnisidee, vabaneda igasugust jamast materjalist, mis mul piisavalt kaua asjata on olnud. Leidsin oma varudest ühe karvase lõnga, millega kunagi üritasin endale vist mütsi kududa. Ma mäletan, et ma tegin teda isegi valmis, panin pähe, jõudsin peegli ette ja siis tuli ta mul peast ära ja kolis just sinna kotti, kust ma nüüd mõned aastad hiljem teda välja õngitsesin. Kuna tegu on sünteetilise lõngaga, ei osanud ma miski parema peale tulla, et teeks koju patju. Karvane lõng nüüd siis digimuutus:

Ja siis teine täisvillane kunagi-ei-tea-mis-ajast lõng siis:

Nüüd aga natukese pilte juurde:

Praegu aga mul on käsil vägagi põnev projekt, mis hakkab nüüd juba vaikselt oma kuju võtma, teile aga väike piilukas...

Summary:

Today is not that exciting post. Today I am showing you few projects I have finished this week. Firstly, there were two boys, who were afraid of cold. One of them got knitted scarf and since the other boy preferred fleeze, then he got his fleezy scarf.

Other is my wish to use all the material I have laying around. This time I wanted to refresh living room, to knit some pillows :) Here is the result.

But at the moment I have very cool project on my hand and you can see the process first handed :)

Kirjutamiseni,

Anna

Heategevusprojekt valmis / Charity project finished

Tervist,

Aeg lendab ruttu ja minu pisikene panus Enneaegsed Lapsed MTÜ-le on nüüd teel, ja loodame, et Eesti post toimetab ka turvaliselt ja kiirelt kohale, sest nagu alati jätsin ma selle saatmise viimasele minutile. Lootus siiski sureb viimasena säilib, et 20-ndal on ilusti postkastis....

Räägin siis vähekese juurde ka. Projekt ise on igati tore ja kasulik, ja mina nagu iga tüüpiline kuduja oman suures koguses lõngajääke, millega suurt asjalikku teha justkui ei olegi, aga ära visata südametunnistus ei luba. Ja siin selline võimalus teha miskit kasulikku ja väärtusliku lõngast, mis justkui ootaski minu sahtlites oma tundi...

Vaadates neid pilte on üpris raske ette kujutada, kui tillukesed need beebid ikka on. Mõne minu lapsepõlve nuku pea oli ka suurem, kui need pisitillukesed mütsid. Aga. Kasutasin poiste mütside valmistamisel peenvillast lõnga ja tüdrukutele läks puuvillane, kokku siis 23 mütsikest. EI suutnud oma nunnumeetrit ohjeldada lihtsalt pidin natukene neid kaunistama ka. Poistele väikesed tutikesed ja tüdrukutele heegeldatud lillekesed. Loodan, et need kandjaid segama ei hakka. Osava käe ja teravate kääride abil, saab neid muidugi ohutult eemaldada ka...Lisasin ka tillukesi sildikesi igale mütsile, kus märgitud suurus, et jagamisel lihtne oleks... 

Siin aga pildid:

In English:

So time runs fast, and deadline arrived suddenly and my small hats are on they way via Estonian post. I do really hope that they arrive on time, because as always I left everything on the last minute. So I made some for boys and some for girls. Boy´s hats are made from natural soft wool and with small tassels. Girls hats are made from cotton yarn and I have added some small crocheted flowers. Lets be honest, lady is a lady, no matter what is her size :) Having on my mind, that this organization will be giving them away in hospitals, I have added labels with the sizes. 

I do really hope that those extremly small hats will find their use :)

Päikest ja soojaid varbaid,

Anna

Heategevusprojekt / Charity project

Hei hei :)

Täna olen siin, et jagada hoopis miskit muud. Ühel päeval nägin Facebook-is üleskutset kudujatele ja kuna idee tundus vägagi tänuväärne, otsustasin ka ise selle projektiga liituda.

Nimelt käib jutt mittetulundusühingust Enneaegsed lapsed, mille eesmärgiks on enneaegselt sündinud laste, nende vanemate ja lähedaste toetamine ning nende murede, probleemide ja vajaduste teadvustamine ühiskonnas ning lahenduste leidmine. Rohkem nende tegevustest saate lugeda siit. 

Pilt ise, mida Facebookis jagati oli siis selline:

Ning üleskutse: 

Kallid kudujad!

Kutsume teid kuduma mütse ja sokke laste heaks, kes sündisid liiga vara, liiga väiksena või liiga haigena.
Tilluke keha vajab sooja, kuid normaalsuuruses beebimütsid ja -sokid on nende jaoks veel liiga suured. Kui soovid pisikesi ilmakodanikke aidata, siis palun koo nöörideta mütsike, mille ümbermõõt on 22-30cm ja sügavus 10-13cm või paeltega sokikesed, tallapikkusega 5-7cm.
Isetehtud mütsid või sokid saatke palun postiga 20.novembriks MTÜ Enneaegsed Lapsed, Villardi 22-7, Tallinn.
MTÜ Enneagsed Lapsed vabatahtlikud toimetavad kudumid abivajajateni Eesti haiglate vastsündinute osakondades.
Täname!

Mõtlesin, et äkki mõni lugejatest oleks ka huvitatud selle projektiga liitumisest, sest aega veel ju on ja need laste pisitillukesed mütsikesed ja sokikesed valmivad ju väga ruttu :)

Mina aga lähen annan veel näppudele ja varrastele tuld, et nii mõnigi müts veel valmis saaks :)  Aga varsti juba tagasi teiega uusi tegevusi jagamas...

And then again in English :)

Today I am coming forward with something totally different. Some time ago, I found in Facebook a notice from charity organisation, that supports premature babies, their parents and relatives. You can read more about them here. Their request is for knitters - for very small hats and socks. It´s not too late to join this project :)

And off I go to finish few more and make it to deadline of 20.november.

But soon I´ll be back with the results :)

Usinust ja pealehakkamist,

Anna

Müts mehele / hat for hubby

Tervitused lumisest ja jäisest Pärnust.

Olen vahepeal töö ja trennidega jännis olnud, aitäh haigusele, nüüd olen tagasi rivis ja tegutsen.

Teatavasti on sõbrapäev lähenemas, väikesed kingitused juba mõtetes vilkumas, ja sellele lisaks tuli meelde ka kunagi antud lubadus teha töökaaslase lapsele mänguasja ( see veel tuli kui ma venna lastele Shrek-e heegeldasin, sellest saate pikemalt lugeda/näha siin: Reisi elamused ja kingitused )

Täna ma näitan mütsikest, mis sai abikaasale vana asenduseks ruttu-ruttu valmis tehtud. Asi selles, et esiteks, mees ei käi talvel ilma mütsita mitte kusagil ja teiseks suutsime (kui nüüd aus olla, siin mina suutsin, eks...) kuidagi vana ära kaotada.

Materjalideks on iidsed väga vanad "hamstri" peidetud, millegi lahti arutatud, jäägid. Hall on segu merino villasest ja mohääri-laadsest, must on sovieti aja peenvillane lõng. Hall kootud nr 3,5 ja must 2,0 varrastega.

Mütsi saab kanda nii õigetpidi kui pahupidi (see oli minu aju pingutus kuidagigi kirjeldada, vabandust, saate ju aru küll :)). Mustri sain Osinka-lt, kui kellegi huvi, võin Šaršiku kirjelduse edasi saata, küll peab arvestama, et see on vene keeles.

Siin siis pildid (abikaasa palvel, udutasin teda ära :) ):

Õigetpidi :)

Pahupidi :)

Müts, udu ja loodus :)

Mees mütsiga rahul, aga see oligi ju eesmärk :)

Nüüd aga tagasi tegemistesse, mille inspiratsiooni soovin teilegi!

Anna

Mia beebitekk

Tere hommikust :)

Täna ma jagan teiega väikest beebitekki. Kuna emme armastab kollast värvi ja plikatirtsule on roosa kõige populaarsem, siis saigi valida sellist lõnga, kus oleks mõlemat. Ah, mis ma ikka siin kirjeldan, näitan parem pilte :)

Tekk on modifitseeritav. Ehk tegu on tegelikult tekikotiga, kus ühel pool on kudum ja teisel pool on flanell. Sisuks õmblesin vatiini ümber pehme puuvillase trikotaazhiga. Talvel saab sooja tekina kasutada ja kevadeks (kui plika juba sellest välja ei kasva) saab vatiini-teki sisu välja võtta ja kasutada pleedina. Emme juba rõõmustas, et selle peale saab ka beebit roomama panna, et ta on piisavalt pehme :)

Tänaseks kõik ja suundun veelgi rohkem kingitusi tegema :)

Päikest,

Anna

Jõulu stuff

Tervitusi Sulle, kallis külastaja!

Täna ma räägin Jõuludest. Küll mitte kohe-varsti-ukse-taga Jõuludest, vaid möödunutest. Ehk kingitustest, mis said valmis ja ma väga loodan, et valmistasid rõõmu nende saajatele.

Meie pätt mängis päkapikku, ja kuub oli nii popp, et pandi ka Piule selga:

Piule see kostüüm nii väga ei meeldinud, see eest ka mitte nii väga õnnelik väljanägemine pildil :)

Kallid perenaised said igaüks enda nimelise poekoti. Tugev ja vastupidav:

Kaunistatud pitsiga ja nööpidega.

 Kokku keerates püsib ilusti koos ja mahub käekotti :)

Muidugi pean tunnistama, et esiteks idee ei ole originaalne, ja teiseks sarnase poekoti selleks ajaks oli juba teine perenaine saanud, küll sünnipäevaks:

Saaja on minule väga kallis inimene, ja jah, tema mõistab sätendavat koljuluud ja avoska tähendust.

Minu kallid naised said endale põllesid, nimelisi ja roosasid, nagu igale meeleheitel koduperenaisele kohane :)

Iga omaniku nime algustäht sai tikitud ristpistes.

Emmele seekord tegin papusid ja lauakomplekti - märkmiku kaaned ja lauanõu (näiteks pultide ja muu laual oleva jaoks...)

Papud on kootud ehtsast villast, kaunistatud nööpide ja paelaga, parema jalal püsimise jaoks (me ju kõik teame, et villane kudum venib) õmblesin sisse ümmarguse kummi reguleerimise võimalusega.

Taldadeks sai täisnahast poes täitsa müüdavad tallakud kingadele.

Nii märkmik kui lauanõu said tikitud ristpistes.

Detailid siit:

 Detailid sealt:

Mitte vähem kallis soon to be mom naine sai lisaks muudele kingitustele ka jõuluehteid (see oli katsetus nii tärgeldatud kui liimitud, lõngaks iiris):

Mõeldud ja tehtud olid nad tähendusega: et nende peres säraks alati päike, et väike ingel kaitseks nende rahu ja et nende armastus kunagi otsa ei saaks, vaid iga päevaga tugevneks... 

Hetkel käivadki suured ettevalmistused saabuvateks Jõuludeks, mille valmimisele pühendan praegu enamuse oma vabast ajast...

Päikest teile ja toredat tulevat nädalavahetust!

Anna

Lühikokkuvõte eelnevast...

Niisiis. Võtame siis härjal sarvist ja ...
Kaevasin natukese pildikogus ja leidsin mõningaid pildikesi oma töödest. Varuge kannatust, sest tunne on, et sellest tuleb üks pikk postitus...
Oli lähenemas ema juubel, kus soovisin teha talle midagi vägevat, sest ometigi oli tegu juubeliga. Pikema mõtlemise ja nokitsemise järel valmis boolero:

Sellele lisaks valmis ka üks suur-suur sall (sest teatavasti minu ema hirmus külmavares), kahjuks paremat pilti ei ole säilinud...

Ja siis lõpetuseks sai väike nunnu ka lisatud - nõelapadi:

Siis oli natukene endale nokitsemisi:

Siis sai ka abikaasa väikese osa:

Siis sai sõbrannale väikese kotikese kingitud:

 Ja siis me saime koera-kutsika, mida ilmselt võibki lugeda õmblustööde alguseks... Kutt isiklikult :)

Siinkohal vast olekski mõstlik teha väikese pausi enne uut piltide hunnikut.

Varsti tagasi :)

Päikest!