Koerad ja karavan - Kikurõngad Säde ja Marcel ja heategevus

Jep, mina siin.

Nagu juba minul kahjuks kombeks saanud, et jään ikka sellest karavanist maha. Ehk järjepidavuse karavanist.

Aga nüüd üle pika aja taas siin. Et mida ma teinud olen... Mhmmmm.

Kui lehitsen oma tehtud pilte. siis nagu eputada pole suurt millegiga. Aga on nagu ka, eks teie otsustate ise...

Üks vahva tellimustöö oli küll - kikurõngaid, tüki kaks. Plikatirtsule ja poisiklutile - Säde ja Marcel:

Natuke lähemalt ka...

Ja siis suurema minu vaba aja võttis hoopis üks töisem ja tõsisem projekt. Eks ole neid arvamusi erinevaid ja siinkohal ei taha kuhugile vahele miskit kiilu lüüa. Ei taha provotseerida ei üht ega teist osapoolt, leian et meil kõigil on õigus oma arvamusele ja tõekspidamistele. Aga. Otsustasin mina võtta osa Ukraina sõduritele kinnaste koomises. Lõnga annetati mulle kunagi hästi toreda töökaaslase poolt. Täitsa ehe maavillane. Mina muudkui lasin varrastel minna ja minu endine kursaõde värvis neid ja siis nad sinna poole lähetatigi. Ports number üks:

Ja siis ports number kaks:

 Kokku siis edukalt 7+8 paari, ehk 30 tükiarvulist kinnast.

Siin pildike kuivamine peale värvimist:

Loodan siiralt, et oli minust ka natuke abi... Vähemalt sooja...

Nüüd on aga saabunud kevad, ja võimust võtavad hoopis teised suunad, mis kahjuks viivad varrastest suuremal määral minema- eks jagan hiljem, küll aga võtsin mitmeaastasekuuse projekti ette, kes arvab millega tegu?

Tore et külla tulite, järgmise kirjani :)

XOXO

Anna

English: As per usual I fall out from the wagon. The writing wagon. But still want to share with you something. First there was a small project for one special baby boy and baby girl. - teething rings for Säde and Marcel. And then I decided to join a project. Let us be real here - everyone has a right to have their own opinion on everything. And this goes also for political events. Not trying to provoke anything here, OK? As a disclaimer I felt like it is needed here. But I joined a team of knitters who made gloves for soldiers of Ukraine. So alltogether I managed to make only 7+8pairs, 15 gloves. But it makes my heart warm and I do really hope that I did something good for someone in trouble. And the last - I started a project (let us be clear - no ready date/year has been decided jet) - can you guess what it is?

XOXO

Anna

Draakon no 2 ja päkapiku mütsid

No tervist :)

Mina hakkan vaikselt sellest valgest jamast ära väsima. Ma saan aru, et füüsiline aktiivsus on nii mulle kui ka paljudele teistele kasulik, AGA, cmon, kas päris 2 korda päevas seda aktiivsust nautida koos labidaga lund visates...no ei tea.Ei. Tegelikult on väga väga ilus. Ei mäletagi nii ilusat talve, ei mäletanud ka seda lume viskamise rõõmu ka  

Et aga. Olin tubli ja lõpuks saan näidata teile draakonit number 2. Eelmise kohta saab ludega siit. Seekord vastavalt nõudlusele roheline. Ütleme nii, et arenguruumi on küllaga, aga parem kui eelmine. Kas keegi ei taha mulle oma seinu sodimiseks anda? Selline sii seekord:

No ja siis suuruse võrdluseks koos territooriumi valdajaga:

Pardon segadust, kui keegi oskab lapse tuba teha korda ja teda ilusana ka säilitada kasutamise ajal, jagage näpunäiteid. Sest mõte sellest on oluliselt lihtsam , kui päris elu....

Aga siia lisaks veel ühte järeltellimust. Kunagi oli minult tellitud 16 päkamütsi, küll mitte päkadele vaid lasteaeda toolidele. See aasta aga on rühmas lapsi rohkem, nii tellitigi mütse juurde. Veidi pildimaterjali lasteaiast:

Ja siis veel veidi töötoast:

English: So finally I get to show you my second dragon for my son´s room. Well it might have been better, but I am happy how it turned out.

And for the second I would like to show some addition to last year order. Back then there was an order for elf hats to be used in the kindergarder chairs. Appearantly this year, there is 6 kids more - hense the additional order. A picture from last year and some from the making process this year.

Jällenägemiseni,

Anna 

XOXO

 

Maalitud draakon - tellimustöö kõige väiksemalt

Tere,

Kuidas seda nüüd kõige paremini esitada... mhmmmm. ... ühesõnaga, remondi planeerimise/teostamise järgus, palus pere kõige väiksem enda toa seintele draakoneid. Ja see ei olnud selles mõttes, selline random palve, vaid väga sihikindlalt ja kohe teati - sinist ja rohelist- draakonit vaja. Mina muidugi, et ja-jaa, teeme. Siis uurisin paljun need seina kleepsud maksavad kah, ja kooner minus minestas. Ja jäi ootele. Et äkki laps mõtleb ümber. Aga ei tutkit. Möödunud oli pea aasta, kui laps tuli, vaatas siiralt silma ja küsis - emme, millal need draakonid siis seinale saavad? Tuksis. No ja enam ju pääsu polnud, tuli mõtlema hakata. Sest lubadusi tuleb täita. Kuna Teie muidu viimati guaššvärvidega plätserdasite? Minul oli julgelt 20+ aastat möödas. Ja siis ta-da-da-daaa ja kohe seinale. Ja lapse pilksa pilgu all, et vussi keerata ei tohi. 

Ütleme nii, et üks sai nüüd valmis. Sinine. Roheline aga ootab oma järge.

Lisan siia veidi protsessist ka pilte. Muidugi enesekretinism ütleb, et tegelikult ei ole millegiga eputada, kohati on jooned ebaühtlased ja värv on laiguline jne. Aga. Lapsele meeldib, mis on tegelikult kogu selle kunsti juures kõige olulisem.

Ja lõpptulemus:

Muidugi, roheline vajab veel maalimist, aga ju ma teen siis jätkulugu siia :)

English: when we were renovating, my smallest asked for dragons for his room. And it was not a random request, it was more like: "mommy, I want to have two dragons in my room - green and blue one please". Well mommy did her research and realized, that stickers are way too expensive and then waited. For her kid to forget the request. But it was I think almost a year later when he asked again - when I will get my dragons. Well and then right there, there was nothing else to do, but to find some paint, brush and start. To be honest I haven't held brush in my hands for at least 20 years I think. Well here is the result - I know it is not perfect, a lot of faults there, but my son loves it. And of course I have to draw another- green one - as well. But I guess I will make a second story out of that :)

Kirjutamiseni,

XOXO

Anna

Poistele sallid ja kodule kootud padjad / Knitted/sewed scarf for boys and knitted pillows for me

Tervitusi,

Täna selline mitte nii sisutihe ja põnev postitus, aga siiski natukest nagu oleks näidata ka.

Oli kaks poissi kellel kaelad külmetasid. Ühele sobis kootud sall-krae variant, ja seda sai ka valmis kiirelt tehtud. Jah aurutamata, seepärast ka ääred üleval, aga beebi pehme ja soe ta ikkagi...

Ja siis vaade eest ja tagant :)

Kuna aga teine poiss eelistas pigem fliisi, sai see sall hoopis õmmeldud :)

Meeldiva üllatusega avastasin, et minu masin suudab küllaltki viisakalt fliisiga ümber käia, tasub veel katsetamist...

Nüüd aga kodu juurde. Praegu on mul kinnisidee, vabaneda igasugust jamast materjalist, mis mul piisavalt kaua asjata on olnud. Leidsin oma varudest ühe karvase lõnga, millega kunagi üritasin endale vist mütsi kududa. Ma mäletan, et ma tegin teda isegi valmis, panin pähe, jõudsin peegli ette ja siis tuli ta mul peast ära ja kolis just sinna kotti, kust ma nüüd mõned aastad hiljem teda välja õngitsesin. Kuna tegu on sünteetilise lõngaga, ei osanud ma miski parema peale tulla, et teeks koju patju. Karvane lõng nüüd siis digimuutus:

Ja siis teine täisvillane kunagi-ei-tea-mis-ajast lõng siis:

Nüüd aga natukese pilte juurde:

Praegu aga mul on käsil vägagi põnev projekt, mis hakkab nüüd juba vaikselt oma kuju võtma, teile aga väike piilukas...

Summary:

Today is not that exciting post. Today I am showing you few projects I have finished this week. Firstly, there were two boys, who were afraid of cold. One of them got knitted scarf and since the other boy preferred fleeze, then he got his fleezy scarf.

Other is my wish to use all the material I have laying around. This time I wanted to refresh living room, to knit some pillows :) Here is the result.

But at the moment I have very cool project on my hand and you can see the process first handed :)

Kirjutamiseni,

Anna

Pulmapildid kaunistustest ja muud / Wedding accessories and something more

Terekest mu külalised!

Täna juhtus see, mida olen oodanud pea et kuu aega. Saabusid mulle meilitsi pildid, täpsemalt siis link, kus Karmen Kärg-i fotojäädvustused Kaire ja Marko pulmast. Mul oli au natukene toetada neid oma näpuoskustega ja nüüd siis saan pildis eputada raporteerida mis, mida ja kus :)

Alustama vast peaks ikka pulmapaarist, olgem ausad, meil, külalistel, kõigil läks silm natukese märjema külje peale (v.a. lapsed ilmselt) kui nägime nende esimest pulmavalssi.

Kaire ja Marko esimene tants

Vastuvõtu jaoks tegin suure lauaseelikuga lina, mis kasutati šampuse laua tarvis. Minu esimene ( nagu jutust ka aru sain, et mitte viimane... :) ) ponnistus ja põnev ettevõtmine. Põhimaterjal on valge samet, keskmise osa alla õmblesin puuvillast valget riiet, et ring kuju ei kaotaks seeliku raskuse all:

Šampuse laud

Edasi jõuame juba peopaika. Siin ma ei saa mainimata jätta seda üüratud abiväge, mis pulmalistel sõprade näol olemas olid. Siinkohal ei mõtle ma kindlasti ennast, vaid hoopis suuremat seltskonda, kelle tugi ja soov ja tahe ja oskused seda organiseerimist toetasid. Suured kallid, sügav kummardus ja austus teile!

Nüüd siis peokoht:

Peopaik

Minu väike panus selles iluduses tuttid kardinate küljes ja lae all olev riie tuledega. Muidugi nii vähe kui sain, olin triikimas ja sidumas toolide katteid, voltimas salfrätikutest tulpe (ok, ma tegelikult ei voltinud, olin pigem seal moraalne abi).

Tuttid lähemalt:

Tutt organsast

Siis oli pruutpaaril palve, et ma teeks pulmalippu. Kasutasin puuvillast materjali, vilti, paela, erinevaid kangavärve. Kahel lõvil lipul on oma tähtis tähendus :) Vabandust, et selline kortsune, aga pilt on tehtud peale vahepeal toimunud vargust....

Pulmalipp

Pulmavalvurile oli mõeldud ka püksid. Ehk tavade kohaselt, kui pulmalipp varastatakse, tõmmatakse selle asenduseks lipuvalvuri püksid ja mehele asenduseks pakutakse siis...

Pükse ma ise ei õmmelnud, vaid "kaunistasin" vastavate tähendusrikkaste kirjutistega. Peab ütlema, et valvuriks sattus just selline inimene, kes mõistis nalja ja kandis neid pükse suurepäraselt välja :D

Siia postituse lõppu paneks siis tordilõikamise/söömise/määrimise pildi pruutpaarist, kus saab näha varem näidatud tordilabidaid nii öelda "in use".

Tordi lahtilõikamine

Kellel tekkis huvi fotograafi vastu, siis teda saab leida Karmen Kärg blogist. Ääretult meeldiv inimene ja oskused väga heal tasemel. Siia ma postitasin omakasupüüdlikult pilte enda tegevustest, blogist leiate rohkem ja veel uskumatult ilusaid pilte.

Pruutpaarile ma sooviks südamest õnne, mõistmist, armastust, tahet, hellust ja aega teineteise jaoks, kuigi tundes neid - ma isegi ei kahtle, et mõned kümned aastat hiljem saab ka vähemalt nende kuldpulma tähistada.

Päikest ja soojust,

Anna

Haigus, tordilabidad ja ilus talvine loodus / Being sick, cake server and beautiful winter weather

Hei hei :)

Nagu pealkiri ütleb, mind niitis maha mingisugune viirus. Ma isegi ei teadnud, et mõni viirus võib kohe nii vastik ja kole ja nõme olla. Ärgates kolmapäeva hommikul ja jõudes kööki sain aru, et miskit on kohe väga tuksis. Igastahes köögist otse jõudsin tagasi voodisse ja ei tulnud sealt välja kuni õhtuni. Ma arvan, et ma vist isegi ei liigutanud ennast. Las ma nüüd hädaldan kirjeldan - kõik lihased valutasid, pea valutas, kõhus keeras, köha võttis hingamise kinni, nina ei lasknud õhku läbi, hääl oli ära ja ausalt öeldes minu peas käis isegi mõte läbi, et nüüd siin ma siis saan otsa kah. Aga kui mees töölt tagasi tuli ja mind kiirabisse vedas, tuli välja, et liigub üks ütlemata "tore" viirus, mis käib käsikäes kopsupõletikuga. Nunnu. Minul vast vedas, sest minu kopsupilt oli puhas. Nüüd, kaks päeva hiljem, on juba täitsa elatav olla, ja ma olen isegi suutnud nii tööd kui ka käsitööd natuke nokitseda.

Räägin siis pulmadest. Üldkokkuvõtte - üliilus. Kuna ma olin natuke ka nö köögi poolel, organiseerimine oli tasemel, õiged asjad said õigel ajal valmis ja õigele kohale. Mul oli au pruutpaari käest ka väikest tänukingitust saada oma ponnistuste eest. Ääretult meeldiv. Siinkohal ilmselt saab iga käsitöö tegija minust aru, teinekord ei olegi see rahaline pool pooltki nii tähtis, kui see tunnustus ja inimese siirad silmad, kui ta sulle otsa vaadates sind tänab. Igastahes minu nunnumeeter läks seal põhja. Pidu kestis hommikutundideni ja kui pruutpaar mulle luba ja pilte annab, jagan kindlasti ka teiega seda sündmust nagu öeldakse live-is ehk piltides. Kuna pulmadele järgmisel päeval sai ka oma käsi alla pandud koristamisele ja kokku korjamisele, sain juba mõned oma asjad tagasi (jah, osad asjad ma laenutasin, isiklikumad jäid ikka uutele omanikele) ja täna õnnestus ka tordilabidatest pilte teha.

Lubage veel mainida, et kuigi ilm on päris krõbe (ma mõtlen siin seda miinus kui-suurt-numbrit) päike juba annab kevadist sooja tunda.

Tordilabidad Kairele ja Markole

Tordilabidad vol 2 - detailid

 Materjalideks kasutasin erinevaid atlas paelu, südamekujulisi nööpe, hõbedast niiti ja superliimi. Muide, kui kedagi huvitab, ma võin siia blogisse hakata postitama ka väikeseid tutorial-e, ehk näitlikke õpetusi kuidas taolisi asju ise teha saab. Andke aga teada kommentaarides allpool, kui huvi on ja mille vastu huvi on :)

Siia lõppu tahaksin veel panna väikese pildikese elust, mis mul köögiaknast paistab. Nimelt abikaasa riputab iga aasta külmade saabumisel linnumaja üles. See aasta, lisaks lindudele on seda külastamas ka päris meie kodu oravake. Pildil küll näeb esialgu vaid tema taguotsa, kuid hiljem sain tema põgenemise pealt kätte.
Märge iseendale, viimane aeg soeatada omale mõistlikum pilditegemise aparaat...

Leia pildilt orav :)

Pähkel käes, teeme sääred...

Nüüd aga tagasi käsitöö maailma, üks projekt on kohe-kohe valmis saamas ja eks ma sellestki pajatan oma järgmises postituses.

Ilusat päikeselist ja talvist ilma :)

Anna