Minul igatahes nüüd juba kontor sädelust ja Jõulutunnet täis, õhtul jätkan koduga :) Ma ei teagi, mis täpselt see on, aga Jõulud toovad mulle koos selle rõõmsa ja vilkuva ja sädelevaga kuidagi kurbust ja veidi nukrust. Nagu tahaks võtta seda aega, istuda kuuma glögiga mõnusalt prõksuva kamina juurde pugedes pehme ja sooja teki vahele ja vaadates tuld lihtsalt olla. Unustades kogu seda maailmas tõimuva õuduse...
Aga tulles tagasi selle pehme teki juurde. Oli üks päev, kus tuli vajadus teki järele. Mitte fliisi, mis higistama ajab ja kindlasti mitte villase, sest see torgib, vaid sellise mõnusa raske kuid pehme järele. No ja ei jäänud üle, kui tuli ise tegema hakata. Oli mul just täpselt paras kogus pehmet puuvillast lõnga ja tuli anda varrastele agu.
Tuligi selline tagasihoidlik 1m lai ja miski 1,9m pikk tekike. Meespere noorem modell esitab:
A. Ja siis õhtustel tundidel meeldib mulle väga kududa. Ja seda siis abivajajatele. Nimelt sokke. Sest varbad peavad soojas olema. Nii on lihtsalt. Ja kui mina saan sellega aidata, see teeb minul hinge soojaks. win-win. Seega täna sai minu kolleeg (tegelikult ta poeg) selliseid ilusaid ja pehmeid siniseid varbasoojendajaid :)
Üks huvitav kunstisaalis, kunstisaalis projekt on veel pooleli, kui kõik muu jookseb plaanipäraselt, saan teiega jagada juba neljapäeval :) Vihjeks on guaššvärv...
English: my man family needed a blanket. Not a fleece one (this one appearantly makes you sweat) and not woolen (woolen bites) but cozy soft one. So I started knitting, coz I had exactly what I needed - 100% pure cotton stash waiting. And for the time being, in the evenings I do really like to knit socks. Just for the reason, that toes should be worm. So I make those occasionally for the ones in need, sort of speaking. This time it is my co-worker son - check those soft/worm toe-warmers :)
Kirjutamiseni,
XOXO
Anna
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar