Hei hei ilusad inimesed!
Kõigepealt peaksin alustama oma postitust vabandusega, et vahepeal ei ole siia jõudnud. Siinkohal kõigile blogijatele suur-suur austuse kummardus. Kuidas te seda teete ja kuidas te seda jõuate?!?! *retsept!* No vahest lihtsalt teeb elu oma keerdkäike ja ei jõua kõike mis plaanides kirjas on. Punastan ja vabandan...
Selle viimase paari nädalaga on toimunud nii palju asjalikke tegevusi, külalisi ja külastusi, et käsitöö on kuidagi tahaplaanile jäänud.
Kuid! Ei tule mina täna nii sama suuri sõnu kirjutama. Vahepeal õnnestus taas (ehk) ühe ämblikmehe fänni veidikese õnnelikumaks teha. Nimelt kunagi ammu oli plaan ühele poisile kaisu-mänguasja heegeldada, just nagu need Shrekid, aga, vägevaim Ämblikmees.
Siit ta tuleb, heegeldatud puuvillasest lõngast, ämblikvõrk on peale tikitud ja silmad käsitöö vildist...
Piltide kvaliteet annab kõvasti soovida, kuid nii kiiruga pildistades, vast ei tulegi mingit šedöövrit....
 |
| Puhkab muruplatsil :) |
 |
| Nagu kohe hakkaks rääkima... |
Ja varem tehtud väike pildistamise sessioon tubastes tingimustes... Valgustus tegi oma, ja muutis kärts-punase nunnuks roosaks....
 |
| Kohe tõttan appi! |
Paar järgmist nädalat tõotavad tulla väga tegude rohked, ees seisvatest töödest on meeste triiksärk, padjad, üks vägagi asjalik kott abikaasale ning kolm tüdrukut soovivad saada kleite. Las ma nüüd ütlen ausalt. Mitte ühtegi asja eelnimetatutest ei ole mina kunagi varem teinud. Seega väljakutse. Ja ärevus. Ja ebakindlus. Aga ma luban mitte leppida keskpärasega. Ja püüda. Ja katsetada... Ja mitte valmistada pettumust...
Kirjutamiseni ja päikeselist kevadet!
Anna
