Hei minu ustavad lugejad.
Aega on tõesti mööda läinud ja palju vett on ära voolanud. Minu elus on toimunud suured muutused, millest ma pikemat aega ei tahtnud interneti teavitada, kuid nüüd, kui sai justkui mainitud seda blogi, südametunnistus hakkas pinda käima endast märku andma. Kes mina olen väitma, et pean blogi, kui tegelikult nii peast ei oskagi öelda, millal viimati sai sisu uuendatud...
Piinlik.
Muutust saab ilmselt kõige lihtsamini kirjeldada pildiga:
Ja nii lihtsalt minu maalm oligi muutunud. Seoses sellega, lapsevanemad ilmselt mõistavad lihtsamini, kes veel pole jõudnud, proovin seletada võimalikult lihtsalt - kui enne ma arvasin ja otsustasin ja tegin täpselt seda, mida mina tahtsin, siis nüüd ma ka justkui arvan, aga vot otsustab mida ma teen ja kas teen ja kuna teen hoopis teine boss, keda lisaks kõigele tuleb kätel kanda :) Ja mis kõige veidram, sa oled justkui suuremat sorti masohhist, sest kuigi sinust endast sõidetakse teerulliga üle, aga need põhjatud kõikemõistvad silmad ja see väike inimesehakatis sinu käte vahel korvab kõik unetud ööd ja täitmata jäänud soovid ja tegemata jäetud tegevused.
Veider lugu, aga nii on....
Tulles aga tagasi selle blogi põhitõdede juurde, alustan siis vaikselt asjade näitamist, mis jõudsid valmis saada sel ajal, kui mina uut inimest tootsin kui olin blogist eemal.
Järjekordselt otsustasin toetada Enneaegsed Lapsed MTÜ ja nende nüüd juba läinud kampaaniat kaheksajalad pisikestele imedele.
Asja mõte on mujal maailmas juba teada - enneaegsed lapsed pidid tundma ennast oluliselt turvalisemalt (loe: südamelöögid aeglustuvad, hindamine ühtlustub) kui saavad käes hoida kaheksajala tundlat(?), teadlased arvavad, et see meenutab nabanööri, mida pisike olles kõhus käes hoida sai. Minu seitse sõpra said sellised:
Püüan mitte aastaks ära kaduda enam ja siiski teile kirjutada.
Seni nautige kogemata Eestisse eksinud suve :)
XOXO
Anna
Summary in English.
Well, hello. It has been a while. Today I kinda mentioned to a person that I have a blog, and then I remembered, that I do not even remember when it was the last time when I posted something. I did not want to share this with the internet, so yes, you can call me superstitios... The best explanation is the first picture. Well my whole world has changed. Literally. Magically. And it has a purpose now, the one, I have never had before.
I will try now, to post everything I have made during this year, so bare with me.
Since octopus for preemies has made its way to Estonia, I have decided to join and there is a result.
I will do my best not to dissapear for a year now and post for you :)
XOXO
Anna
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar