esmaspäev, 28. november 2022

Tekk oma meesperele

Tere ja ilusat esmaspäeva!

Minul igatahes nüüd juba kontor sädelust ja Jõulutunnet täis, õhtul jätkan koduga :) Ma ei teagi, mis täpselt see on, aga Jõulud toovad mulle koos selle rõõmsa ja vilkuva ja sädelevaga kuidagi kurbust ja veidi nukrust. Nagu tahaks võtta seda aega, istuda kuuma glögiga mõnusalt prõksuva kamina juurde pugedes pehme ja sooja teki vahele ja vaadates tuld lihtsalt olla. Unustades kogu seda maailmas tõimuva õuduse...

Aga tulles tagasi selle pehme teki juurde. Oli üks päev, kus tuli vajadus teki järele. Mitte fliisi, mis higistama ajab ja kindlasti mitte villase, sest see torgib, vaid sellise mõnusa raske kuid pehme järele. No ja ei jäänud üle, kui tuli ise tegema hakata. Oli mul just täpselt paras kogus pehmet puuvillast lõnga ja tuli anda varrastele agu.


Tuligi selline tagasihoidlik 1m lai ja miski 1,9m pikk tekike. Meespere noorem modell esitab:



A. Ja siis õhtustel tundidel meeldib mulle väga kududa. Ja seda siis abivajajatele. Nimelt sokke. Sest varbad peavad soojas olema. Nii on lihtsalt. Ja kui mina saan sellega aidata, see teeb minul hinge soojaks. win-win. Seega täna sai minu kolleeg (tegelikult ta poeg) selliseid ilusaid ja pehmeid siniseid varbasoojendajaid :)



Üks huvitav kunstisaalis, kunstisaalis projekt on veel pooleli, kui kõik muu jookseb plaanipäraselt, saan teiega jagada juba neljapäeval :) Vihjeks on guaššvärv... 

English: my man family needed a blanket. Not a fleece one (this one appearantly makes you sweat) and not woolen (woolen bites) but cozy soft one. So I started knitting, coz I had exactly what I needed - 100% pure cotton stash waiting. And for the time being, in the evenings I do really like to knit socks. Just for the reason, that toes should be worm. So I make those occasionally for the ones in need, sort of speaking. This time it is my co-worker son - check those soft/worm toe-warmers :)

Kirjutamiseni,
XOXO
Anna

neljapäev, 24. november 2022

Jänesepoiss Mathias

Tere :)

Jagan nüüd veidi vanemat tegemist. Olen seda vast pilditsi jaganud Facebookis, aga juttu vast siis suuremat ei kirjutanudki. Tegu võis olla umbes aasta-kaks tagasi, kui kolleegil oli poisslaps sündimas. Saigi uuritud siit ja sealt ja jõudsime otsuseni päikesepoiss kinkida. Nagu ikka puuvillane ja piuksuv ja nunnu teine. A. Ja kaabuga. Ja pükstega :)


Ja lipsuga :)


Ja sedasi kogu tossudega :)


Juba tavaks saanud pepsu pilt ...


Käsitöö tegijad saavad aru - see on see mis alles jäi :) Kas on täpselt mõõdetud, või mis?


English: This is a bit older work. I think it was a year or two ago, when a colleque of mine was becoming a second time dad. So we decided to make a welcome gift with this sunny, hat/tie/boots wearing bunny boy. The last image is of the leftovers - those who crochet understand how happy I was :)

Järgmise lugemiseni,
XOXO
Anna

esmaspäev, 21. november 2022

Jänkutüdruk Aliisele

Tervist :)

Nagu lubatud, jagan teiega nüüd väikese jänkupreili lugu. Tuli tellimus jänkule - et nunnu ja lillakas ja nimi peal. Minule isiklikult hullult meeldib neid jänkusid teha - juba sellepärast et iga viimne kui üks on erilised - ei ole kunagi täpset kaksikut. Nagu ikka teen ma neid peast, mustrit jagada kahjuks ei ole, nii nad tulevadki iga kord veidi erilisena.


Sellised protsessi pildid ka armsad meenutamiseks...
Aga nüüd siis hunnik pilte siit ja sealt :)


Nukralt ootab oma inimest


Nimi sai teemasse lillat värvi:


Pole õige tantsupreili, kui paeltega papusid pole...


Ja nagu ikka nahaga kaetud peps - nimeline ja värki... :P


Nagu ikka mänguasi on kaisumeetriga - kõvasti-kõvasti kaisutades piuksub :)

Peatse kirjutamiseni,
XOXO
Anna

English: Let me introduce you a ballet bunny girl for her own human Aliise. Made from cotton, my own design, so unfortunately cannot share any pattern. I have done them so many times, and each time bunny girl comes with her own unique way. This time purple was requested, so here how she turned out - Enjoy the pictures :)

XOXO
Anna

neljapäev, 17. november 2022

Kahepoolne silmaklapp poisiklutile

Tervitusi ja ilusat päeva!

Pean kahjuks mänguasja näitamise päeva edasi liigutama, kuna kaisukas pole veel oma inimeseni jõudnud. Mul on miski sisemine pidur näitamaks justkui lõpetatud kuid tellijale saabumata asju. Ei teagi, ei taha üllatust ära rikkuda...

See eest täna ma saan hoopis eputada ühe silmaklapiga, mida sai koos tellijaga välja mõeldud. Meil oli tollal kaks väljakutset. Esiteks ei olnud laps prillikandja, nagu kõik mu senised silmaklapi tellijad, ehk valmima pidi miski, mis oleks kummiga. Teiseks, lapsel oli vaja hakata klapi kandma vaheldumisi, kord ühe ja siis teise silma peal. Eks algul arutasime sellist mustrit, mida saaks 180 kraadi keerata. Kuid minu jonnakus kamandas mind hoopis mõtlema hakata kahepoolsele klapile. Koos jõudsime hoopis transformerite robotiteni. A mis ma siin ikka lobisen, pilt räägib rohkem:


Loomehetked. Originaal pilt:


Eskiis:


Puzzle:


Ja kelmika naeratusega silmaklapi kandja ühtepidi:


Ja teispidi:


A. Kummi pikkust saab parajaks reguleerida ka :) Ja materjalideks on põhiliselt käsitöö vilt...

English. This time is a very tight cooperation with the customer. First of all, we needed a eye patch that will be worn without glasses. Secondly, it had to be worn on both eyes. So we started with design that you could turn 180 degrees, but landed on two-sided patch. And since a little boy is a big fan of transformers . here s the result :)

Järgmise korrani / Till next time
XOXO
Anna

esmaspäev, 14. november 2022

Spordikott Darionile

Tere taas ja ilusat esmaspäeva !

Minul täna veidi teistsugune postitus. Need inimesed, kes mind tunnevad, teavad, et ma olen paras juut. Mitte küll etnilises mõttes, vaid ikka selles "ei raatsi kulutada; kopikas hoiab rubla; miks uut osta, kui saab parandada jne.." mõttes. Ühesõnaga, lasteaiast tuli teade, et lapsel võiks olla selline spordikoti laadne toode, kuhu trenniriided saaks ära panna. Et lapsel hea võtta... Ilmselgelt ei tulnud mul kordagi pähe - et läheks otsiks poest. Aju hammasrattad (või misiganes mul seal on) hakkasid tööle ja eureka!
Olin ju mina alles siin kevade poole rõdudele magnetitega sääsevõrke paigaldanud. Kuna meie rõdude uksed on ilmselgelt standardist kitsamad, tuli modifitseerida. Ja nii jäigi minul üle umbes 20 sentimeetriseid võrguribasid. Kooner minus ju teadis, et minema ei tohi visata... Kaevasin ma nüüd siis neid välja, õmblusmasin kurjaks, paelad/nööbid ja vualaa - selline kott tuligi.
Mitte vähem tähtis ülesanne oli pojal - tema pidi suurelt oma nime kirjutama - et emme hiljem saaks selle koti peale tikkida, lasteaias kipuvad nimeta asjad ikka jalutama minema, uhkem ka nii :)


Nimi lähemalt


Ja uhke koti omanik isiklikult, omas elemendis :)



Kott igapäevases kasutuses, asjad jalutama pole läinud - eesmärk saavutatud :)

Juba varsti saan teiega jagada uue kaisuka lugu, mis peatselt oma uue inimese juurde jõuab.

Neljapäevani ja vähem udu
XOXO
Anna

English: so I got a note from kinder garden, that every parent should provide a bag, for sport activities clothes. Since I am a bit re-use/re-purpose, I realized, that I have a mosquito net left from spring time - so I dig that material out, ribbons, buttons and son handwritten name - and here is the result :)
Soon enough I can share with you a new toy I finished this weekend - it is on the way to a new owner...
See you on thursday,
XOXO
Anna

neljapäev, 10. november 2022

Öku ravimine - poja kaisuka parandus

Tervitusi :)

Väike, kuid planeerimise osas küllaltki suur ja vastutusrikas tegemine. "Aasta ema", nagu ma olen, ootas sõbrake oma aega ja nüüd siis ma võtsin selle olulise ja tähtsa ülesande ette.

Aasta oli siis 2017, päev enne poja sündi sai valmis talle selline tegelane:


Ja nüüd siis peale intensiivset pea viie aasta kaisutamist ja pisikeste näppude nokkimist, oli öku väga õnnetu...


Minu kord ja kohus oli kurb öku jälle terveks ravida ja kaissu rõõmsana tagasi saata. Pilt operatsiooni käigust:


Ja selline sõbrake siis tervena:


Samas on mulle täitsa põnev vaadata  neid pilte - pea viis aastat, ja väga polegi kaisukas kuju ja välimust kaotanud :) Ja mis peamine, pojale ikka veel väga kallis...

Järgmise kirjutamiseni,
XOXO
Anna

English: So here is a process of very important repair job. One day before my son was born in 2017, I finished this toy for him. And after five years of playing, this little friend kinda lost his eyes in the process. So here are the before, in between and after pictures :)




esmaspäev, 7. november 2022

Lasteaia padi Isabelile

Tere hommikust :)

Muidugi kas ikka on ka tore see esmaspäeva hommik, olgu see teile otsustada. Minul igatahes läks nädalavahetus nii kiiresti, et justkui nagu teda poleks üldse olnudki. Aga. Naine on olnud tubli usin ja kõik püstitatud eesmärgid said ka täidetud.
Nagu ka see väike, siinkohal pean tsiteerima, sest ma lausa fännan oma tellijaid. Ausalt. Muidugi väike ego laks, et minust nii hästi arvatakse. "Anna, mul selline väike asi, padi lapsele lasteaeda, sul võtab see kindlasti 5 minutit". Mina mõtlesingi, et mis, padjapüüri/katet vaja, igaaavvvv... ei tutkit, siis kui lõpuks detailidesse jõudsime, märksõnad - heleroosa, pehme, nunnu jänku ja nimi peal. Vot see on tegemine, see mulle meeldib. Mi laik! Väheke materjali otsimist, joonistamist ja lõikamist ja sättimist... Ja selline ta siis sai...


Work in progress


Isabeli padi 


Natuke lähemalt, üritasin pehmust ja karvasust pildistada


Pilt tagant


Ja enese upitus :)

Eks te siis andke teada, kas märksõnadele sai vastav, või panin võpsikusse omadega mööda :) Kunagi sai ka üks padjakate tehtud, sellest saab lugeda siit. Siis oli lugu Andreasest, kes oli suur Lennukite multika fänn.

Seni aga vähem vihmast novembrit ja kirjutamiseni :)

XOXO
Anna