Mul oli taas üks selline öö, kus aju keeldus välja lülitamast ja mõte muudkui jooksis ja hädasti oli vaja kõik maailmamured läbi mõelda. Poolmarusena, et magama ei jää, jõudsin ma oma mõttelõngaga blogini, et tubli Anna, jälle hullu tuhinaga alustatud tegevus aja hämarusse vajunud. Just siis, kell võis olla poole viie hommiku kanti, kus lootuses et see otsus äkki lõpuks rahustab mu ajutegevust, otsustasin, et hakkab ikkagist miskit lugemiseks tootma. Ei töötanud muidu, aga iseenda vastu tuleks aus olla. Niisiiis.
Tere :)
Tuli üks päev selline huvitav pöördumine ühte käsitöö gruppi. Et lapsel lemmik mänguasjaks JCB traktor (issi töö masin), aga emme väga õnnetu, kui plastmassist masina jälg lapsel näkku jälje jätnud peale öist kaisutamist. Et. kas on keegi kes oleks nõus heegeldama. Ja OI! Kuidas mulle meeldivad väljakutsed. Ilmselgelt olin mina kohe nõus. Pusimist omajagu, sisuks olin sunnitud porolooni panema(muidu oleks ikka väga ümaraks läinud ) aga! valmis sain :)
Heegelniidiks taas Novita, 100 merseeritud puuvill
Et oleks nagu päris, tuli lapse selja tagant laenata pildi tarvis kineetilist liiva...
Isegi tugijalad olemas
Ja kabiini ronimiseks aste
ja väike edvistus ka. A ja ma üritasin rehvimustrit ka autentseks teha...
Mast liigub ja saab justkui kaevata
Ja kunni saab tõsta.
Eks ma veidi rahul ka, aga mis tegelikult peamine - lapsele meeldis :)
Loodetavasti peatse kirjutamiseni :)
XOXO
Anna
